Nih 2 nädalat hiljem, istun toas, söön suitsvorsti saia ja joon oakohvi krt täitsa välku värk kohe.
Jätkates Naganost. Sama päeva õhtul läks üks japs koju tagasi ja ta tahtis väga mulle oma suuski jäta, no ja mis mul selle vastu sai olla. Polnud päris sellised, mis ma tahtnud oleks, aga paremad kui laenutuse omad. Nimelt siis mingid carvingu püssid - 160 sendised. Egas miskit, äratuskell kella poole 8ks helisema, kerge hommikueine ja templisse ära
Hea suusaõnn käes võis siis sammud mäe poole seada - õnneks polnud vaja väga kaugele minna
Sugadaira linnake on suht väike ja enamus japse teab seda pigem kohana, kus mängitakse rägbit mitte ei suusatata. Ja no ilmselt igasugused pallimängud on suht popid, sest mäe otsast võis leida hunniku platse
Veidike siis Jaapani mägedest või noh Sugadaira mägedest. Liftid olid kõik toolid, neid safety-bare, mida saab toolil olles ette tõmmata ja seal peal suuski või laudu hoida - neid väga ei kasutatud. Ühelgi liftil ei olnud seda junni all, kuhu saaks suuski toetada ja no osadel liftidel ei olnud üldse midagi, mida saaks ette tõmmata ja kui oli, siis need olid nii küva vedruga, et kui seda ees kinni ei hoidnud, laiatas igavese laksuga eest minema. Kokkuvõtvalt siis üldiselt ei olnud need just kõige populaarsemad asjad mäe peal.
Kuna oli alles detsember, siis lumega ei olnud just eriti kiita - 60cm ja osad rajad olid alles üldse kinni. Raja lumi oli eriti imelik - ei olnud jääs, aga üli kõvasti kinni pakitud nagu oleks jääs.
Töö seksioonides:
Sellised 15-20 liikmelisi mudilaste gruppe olid kõik mäed täis - mul said numbrid enne otsa kui loendamisega ühelepoole jõudsin. Ja no nad ju sõitsid rivis risti üle nõlvade. Ja mitte ainult mudilased. Kui nõlva pikuseks oli mingi 30 sekki hea pasaga laskumist, siis inimesed sõitsid seda gruppdies nii, et esimene sõitis 1/3 peale ja siis ootas teisi järgi, kui kõik kohal, siis sõitis esimene 2/3 peale jne. Lumelaudurid ja kõik - ära küsi miks.
Üks huvitav asi veel - mäepilet. 1 päev maksab kuskil 350-400 eeku. Selle eest saab endale 3,5x3,5x0,5 cm magnet kiibi. Kui sa nüüd mõtled, et sa võid selle kiibi endale taskusse panna ja läbi väravate astuda, siis sa oled nagu mina. Iga kord pidi selle taskust välja kiskuma ja värava sensori peale panema, sest signaal oli nii nõrk, et läbi riide lihtsalt ei võtnud.
Lõppu veel pilk laenutusse:
Tegelt tahaks hoopis minna Hokkaidosse powd sõitma - peaks olema üks parimaid kohti maailmas, veebruar märts on keskmine lumepaksus 4 meetrit ja ilmselt popimates kohtades on vähe teised olud kui Sugadairas, sest tundus, et seal küll aeg seisab :)
Jätkates Naganost. Sama päeva õhtul läks üks japs koju tagasi ja ta tahtis väga mulle oma suuski jäta, no ja mis mul selle vastu sai olla. Polnud päris sellised, mis ma tahtnud oleks, aga paremad kui laenutuse omad. Nimelt siis mingid carvingu püssid - 160 sendised. Egas miskit, äratuskell kella poole 8ks helisema, kerge hommikueine ja templisse ära
Hea suusaõnn käes võis siis sammud mäe poole seada - õnneks polnud vaja väga kaugele minna
Sugadaira linnake on suht väike ja enamus japse teab seda pigem kohana, kus mängitakse rägbit mitte ei suusatata. Ja no ilmselt igasugused pallimängud on suht popid, sest mäe otsast võis leida hunniku platse
Veidike siis Jaapani mägedest või noh Sugadaira mägedest. Liftid olid kõik toolid, neid safety-bare, mida saab toolil olles ette tõmmata ja seal peal suuski või laudu hoida - neid väga ei kasutatud. Ühelgi liftil ei olnud seda junni all, kuhu saaks suuski toetada ja no osadel liftidel ei olnud üldse midagi, mida saaks ette tõmmata ja kui oli, siis need olid nii küva vedruga, et kui seda ees kinni ei hoidnud, laiatas igavese laksuga eest minema. Kokkuvõtvalt siis üldiselt ei olnud need just kõige populaarsemad asjad mäe peal.Kuna oli alles detsember, siis lumega ei olnud just eriti kiita - 60cm ja osad rajad olid alles üldse kinni. Raja lumi oli eriti imelik - ei olnud jääs, aga üli kõvasti kinni pakitud nagu oleks jääs.
Töö seksioonides:
Sellised 15-20 liikmelisi mudilaste gruppe olid kõik mäed täis - mul said numbrid enne otsa kui loendamisega ühelepoole jõudsin. Ja no nad ju sõitsid rivis risti üle nõlvade. Ja mitte ainult mudilased. Kui nõlva pikuseks oli mingi 30 sekki hea pasaga laskumist, siis inimesed sõitsid seda gruppdies nii, et esimene sõitis 1/3 peale ja siis ootas teisi järgi, kui kõik kohal, siis sõitis esimene 2/3 peale jne. Lumelaudurid ja kõik - ära küsi miks.Üks huvitav asi veel - mäepilet. 1 päev maksab kuskil 350-400 eeku. Selle eest saab endale 3,5x3,5x0,5 cm magnet kiibi. Kui sa nüüd mõtled, et sa võid selle kiibi endale taskusse panna ja läbi väravate astuda, siis sa oled nagu mina. Iga kord pidi selle taskust välja kiskuma ja värava sensori peale panema, sest signaal oli nii nõrk, et läbi riide lihtsalt ei võtnud.
Lõppu veel pilk laenutusse:
Tegelt tahaks hoopis minna Hokkaidosse powd sõitma - peaks olema üks parimaid kohti maailmas, veebruar märts on keskmine lumepaksus 4 meetrit ja ilmselt popimates kohtades on vähe teised olud kui Sugadairas, sest tundus, et seal küll aeg seisab :)
No comments:
Post a Comment