Hagi (teel 5)

Oeh. Hommikused rongid. Õnneks oli veel kell nii vara, et inimesed veel tööle ei lähe ja saab rahulikult lõõgastuda. Istmed olid just sobivalt paigutatud, et sai 185 senti lapiti maha panna ja läks minna. Vahepeal tegin luugi lahti, vaatasin, et teiselpool rongi seinas magas mingi vend ülikonnas samamoodi. Kui vedurist (veduri juht) üles ajas oli selge, et on aeg rongi vahetada ja nii ta läks. Kui silm juba seletama hakkas, siis vaade oli kena - päike, kaljud, liivarannad, looduslik rannik. Sellist asja enam nii naljalt siinmaal ei näe - jah on küll saareriik aga üle 50% selle saare rannajoonest on betooni all. Kui jaapanlased midagi jäägitult armastavad, siis see on betoon. Olgu siis rannik või mäenõlvad või teed või majad või mänguasjad - kõik on betoonist. Aga no see selleks. Vahepeal oli järgmine rong kus peal sain mingi Jaapani pässiga kokku, kes oli mingi aeg otsustanud, et aitab töötamisest ja vaja maailma avastada (Eesti mõttes suht tavaline, sest hiljem saab ka ju tööd teha, Jaapani mõistes tähendab see igasuguse karjääri lõppu). Igatahes oli vana 55 riigis käinud ja hetkel küttis sama piletidiiliga mööda Jaapanit ringi. Isegi Eestis oli käinud. Äkki mingi 95 aasta. Igatahes oli Leedust ostnud reisiraamatu baltikumi kohta kus oli kirjas, et Eestis on enamus hotelle välismaalaste jaoks suletud. Ja no kui raamatus kirjas, siis pole ju mõtet eestlase juttu enam kuulata ka. Kuid lõpks Hagi.

Jaapani Pärnu - raudselt. Eriti sheff koht. Täiesti kogemata Takayama baaris baarman ütles, et kui ma juba sealt mööda lähen, et siis ma pean ka raudselt Hagis ära käima ja no raudselt oli tal õigus ka. Eriti chill koht, vaatamata sellele, et tegelikult on talv ja et tegelikult oli seal megailus rand ja tegelikult lumega oleks muidugi tegelikult veel seffim olnud.

Hagi mängis väga tähtst rolli Jaapani ajaloos ja öeldakse, et Hagist sai alguse modrne Jaapan. Paljud poltiitikud elasid just Hagis ja ka väga paljud samuraid. Kuna see linnake on jäänd nii 2st maailmasõjast kui ka looduskatastroofidest ja jaapanlaste toimekatest kätest puutumata, siis on mida vaadata. Suur osa linnast on selline nagu ta vanasti oli. Valged samurai majad (tavakodanikud ikka ei võinud valget maja omada küll), kitsad teed - äge. A no mis ma ikka jauran, vaatab pilti ja saab ise ka aru:


Viimane on Hagi kindlus, mis 19 sajandi teisel poolel peaaegu maatasa tehti. Mõnusa fiilinguga koht. Varemed on täis kirsipuid ja aprillis võib see õitemeri valget kindlust meenutada küll.

Peale selle on Hagi veel tuntud oma keraamika poolest. Praeguseni on keraamika töökodasi üle linna igal pool ja no ei ole lihtne kunst:

Astusin siis ka suvalisse töökotta sisse. No ilu võtab hinge kinni küll. Oleks vist pidanud suurema seljakotiga tulema. Ses suhtes, et kui sa end veidi mitte kindlalt tunned, siis võid enne järgmist pilti maha istuda küll ja siis rahulikult vaadata:

... ses suhtes vist oli ikkagi tark mitte suuremat seljakotti kaasa võtta. (Kellel silm ei seleta enam, siis seal alumises reas on kirjas 1 575 000.- jeeni mis teeb Maarjamaa rahas nii umbes 157 500.- krooni.)

Suhteliselt väike linnake on, nii et 5 tunniga sai korraliku ülevaate küll ja oli aeg edasi minna, et õhtuks Fukuokasse jõuda. Ja no veel enne minekut pani koogile kirsi peale raudteejaama seinal olev kalender:

(Kusjuures asiaadid teevad suuri silme, kui kuulevad, et see pole Jaapani multikas).

Jätkub...