Ready, steady, ...

I gave too many promises to write something about my journey back home and better late than never. And this time it will be in English for the ones who were left behind. So don't charge me for my "French". And looks like it's gonna be far too long to fit in one post so here we begin:

In the army there was a nice saying - never give soldiers too much free time or they think up something stupid. Seems like it's the same in ordinary life. Anyway, just another weekend, nothing to do and I was looking for some cheap flight tickets back home (I came by one-way ticket). But as usual - nothing cheap. Frustrated as I was I thought - what the hell I'll go by train then and continued to search the flight tickets.

Another day I was checking the "interweb" whether the Trans-Siberian railway is still going strong and of course it was and still is. Then I fooled a couple of my friends by saying that I'm going back by train and so on. The idea was too crazy to fit into my head. I think without Heleri and Kaspar I wouldn't reach the level of self-confidence to even start the planning. Not that I'm afraid of new adventures but because of the situation between Russia and Estonia:

The sign says: "No entry for dogs nor Estonians", hanging on a door of a restaurant in Russia. Read more from BBC.

At some point I found myself calling different embassy's and checking out the expenses. Seems like the planning had already started. I had chosen out a route from Tokyo to Fushiki and then from Vladivostok to Moscow and Tallinn. I made a spreadsheet file where I wrote all the prices, dates, places, contact indormation - anything useful I could find from the "internets" related to the journey.

Quite soon I realized that it's gonna be more expensive than I thought. The price of the ferry to Russia was close to 40 000 yens and the train ticket price varied from 20 000 yens to 63 000 yens. Quite a downside until I found a ferry ticket from Osaka to Shanghai for 18 000 yens - great - yet another idea. So I made some "minor" changes to my route and added China as well. Certainly the China inclusion for the trip was greatly affected by Rong-Rong my nice classmate from Tokyo who was going back home to China and was more than happy to host me there. And for the train journey I must mention that Rong-Rong means Train-Train in Estonian - I took it as good luck for my trip :)

After some consulting sessions with Rong-Rong and Mongolian embassy it came clear that Mongolia will be "no-can-do" on this trip just because the trains run quite SELDOM (a small inside joke) and the Trans-Mongolian route couldn't fit in. So my final route was on Trans-Manchurian: Tokyo-Osaka-Shanghai-Beijing-Irkutsk-Moscow-Tallinn.

Now for the hard part - visas. Yeah you can think that Russia is my neighbor country and it will be easy for me to get the visa but Russia is Russia. Reading different bulletin boards I understood that this is the most difficult part of the whole trip. I'll cover it just briefly. Things you need:
* Passport
* Visa application form
* Passport photo
* Health insurance
* A voucher from the travel agency in Russia

It's gonna take 2 weeks and 5 000 yens.
The last document from the list is quite interesting thing. As the man from Seat61 (http://www.seat61.com/Trans-Siberian.htm) says:

A hangover from Soviet times is that to get a visa you need supporting documentation, usually just called 'visa support'. In theory, this is a letter of invitation from your travel agency setting out confirmed travel & accommodation arrangements for your entire stay in Russia or (for independent travellers) an accommodation voucher issued by your hotel(s) showing confirmed accommodation for each and every night you plan to spend in Russia. Having to pre-book all this would be ridiculously restrictive, so here's how it really works: You go to an agency such as www.realrussia.co.uk or one of the Russian agencies listed above and they sell you the necessary visa support for a small fee, which allows you to get a visa without any genuine hotel bookings, so you can travel around freely just as you would in any other country, buying tickets and finding hotels as you go. Behind the scenes, the agency usually has an arrangement with a local hotel, they make a dummy 'reservation' for the period you want to be in Russia so they can legally issue the visa support, though of course you don't pay for the hotel and everyone knows (apart from the Russian government) that you have no intention of ever using that hotel room. Crazy, eh

Sketchy, but finally I got my Visa support

from WayToRussia.Net for 3 200 yens, my second purchase before that I bought the Trans-Siberian LP for ~2 500 yens
After I checked the health insurance prices I realized it wasn't such a great idea to take the visa for a longer period "just in case" ~7 000 yens for 25 days covering Russia only. Quite frustrating until I found a special deal from Salva Kindlustus (just for information to fellow Estonians). They offer a special insurance for Russia, Ukraine and Belarus and I got mine for 1 060 yens - sweet. A quick visit to photo booth and here I come Russian Embassy.

Meanwhile I had checked out that I need 4 000 yens and 4 days for the Chinese visa and a filled application form where Rong-Rong had to write her contact information. The only problem was that I was short of time. I had the graduation from the JUSST program then on the next day my parents came to visit me and I had to arrange all the transportation, accomodation and other things so I didn't had any time for my onw planning. And on the next evening my parents left I had to take the night bus to Osaka. Pretty tense. However inbetween the Kyoto-Osaka-Hiroshima-Tokyo trip with my parents I could manage to apply for the Russian visa. After seeing my Estonian passport the embassy clerk wanted to speak in Russian but that is one of the big problems with me and the journey I'm going to take. At the end it went quite smoothly and my application was accepted. Even up to this point I couldn't believe that I'm really going to make it. Because of the relations between Estonia and Russia and the information of getting the Russian visa from the "internets". First time I realized that I'm really going to make it was 2 weeks later when I saw the Russian visa in my passport. On the same day I rushed to the Chinese embassy to apply for Chinese visa.

Russian visa in my passport I started to book tickets. Nightbus to Osaka for 3 800 yens (www123bus.net). Ferry from Osaka to Shanghai 18 000 yens (http://www.shanghai-ferry.co.jp/english/fares.htm) + Fuel Surcharge 1 500 yens.

Geting the travel insurance was another problem. I couldn't get the insurance from Japan because I wasn't coming back and I couldn't apply for the insurance from Estonia through the internet because they've got somekind of rules that you can't apply when you're already traveling. Several phone calls to different insurance companies in Estonia couldn't change the situation. My explanation about the fact that I'm not traveling in Japan but living and at the point I left Estonia I didn't even thought about going to China was not convinient enough. And even if I had planned it 1 year in advance I couldn't buy the insurance for so long time in advance. Finally Heleri could somehow get me the insurance for 4 000 yens. Great. Now I just need the train tickets :D

I had planned to stay in Shanghai, Beijing, Irkutsk and Moscow. The most crucial ticket was from Beijing to Irkutsk. For buying the tickets there were different alternatives. The most cheapest was offcourse to buy the ticket in person from Beijing. Even though it wasn't a high season I thought it would be a nice idea to get the ticket in advance. And then there are different types of tickets I went for the cheapest one - 1 berth in a compartment for 4 people (2nd class it was an international train and it was the lowest class available). Fortunately Rong-Rongs friend was so nice and bought me my ticket for 1 599 yuan (25 000 yens).

Even though I was going to spend "a few" nights on the train i still needed some accommodation in Shanghai, Irkutsk and Moscow. A great deal here was couch surfing (http://www.couchsurfing.com/) . What a great project it is. Not that you can spend a free night somewhere but meeting someone who knows the place and can show you around is priceless. And I'm really happy that I could find Lea in Shanghai and Spike in Irkutsk. What comes to Moscow I had family acquaintances living over there. Last time I met them was more than 10 years ago and at that point I couldn't speak Russian and I still don't but I could get their contacts and arrange a place I could stay a few days.

After my parents left Tokyo I had 1 day to do all the necessary procedures to leave Japan (Closing all my contracts, packing my stuff, leaving my dorm etc). And still I had time to spend quality time in Yoyogi with Senjor Arki and Shinya and others. Even on the last day Japan can surprise you. I visited 3 banks in Chofu and 2 in Osaka and I couldn't change any Chinese money. So I left for China whithout a single yuan. Sounded promising.

I think that's it. And it's just the planning. I'll add the expenses to the end to you and myself to see how much approximately did I spend. It's gonna be in Japanese yens as in the story. For fellow Estonians just take 1 zero off from the end and you'll get the price in EEK.

List:
2 500 yens Trans-Siberian LP
3 200 Voucher for the Russian visa
1 000 Health insurance for Russia
5 000 Russian visa
4 000 Chinese visa
4 000 Health insurance for China
3 800 Tokyo-Osaka night bus
19 500 Osaka-Shanghai ferry
25 000 Beijing-Irkutsk train
-------------------------------------
68 000 yens so far

to be continued ...

Aeg saab ymber

No nii s6brad. pole endast juba ammu elum2rki andnud ja kasutades Matu s6navara v6in julgelt 8elda, et nii kuramuse kiire on olnud, et ei j6ua peldikus isegi raputada enne pyksi panekut. Nimelt siis sai kool l6petatud, vanematele ja t2dile jaapanit n2idatud s6pradega hyvasti j2etud, kuna need ykshaaval siit minema tilkusid ja nyyd ongi aeg minu k2es. Homme 17. m2rts pakin ennast taas kokku ja seekord siis ninaga juba kodu poole.

Kunagi ammu yhel n2dalavahetusel kui yliigav oli sai sellise m6tte peale tuldud, et 10 tundi lennuki s6itu on ikka igavamast igavam. Ja no nagu tavaliselt ikka kui igav on, m6eldakse lollusi v2lja. Minu lollus seekord on siis selline:

Tokyo - Osaka 88buss
Osaka - Shanghai laev
Shanghai - Peking rong
Peking - Irkutks rong
Irkutks - Moskva rong
Moskva - Tallinn rong

Need kes tahtsid 2 yhes saada, et mulle vastu tulla ja lennujaama iseavanevaid uksi vaadata, peavad seekord pettuma. Hetkel ma veel ei kujuta ette, millal ma l6puks koju j6uan, aga ilmselt kuskil aprilli keskel. Eks ma yritan teid ikks kursis hoida kui v6imalik. Eestis n2eme.

Sayonara

see valge asi

Hakates siin vaikselt oma arhitektuuri õpingutega ühelepoole jõudma, on ka juba midagi ette näidata. Kümme kuud arvutusi, valemeid, siinust ja tangentsit, oleks tahtnud piirväärtust ka võtta, aga ei hakanud hammas peale. Peale hunnikut nurjunuid modeleerimiskatseid, siin ta lõpuks siis on:

Ma tean jah ma ise olen ka rahul oma saavutuste üle, aga tee sinnani ei olnud just lihtne. Näiteks ma ju ei ole üldse oma boksigi tutvustanud, kus kõik ajuragistamine käis:

Minu boks, Ubuntu jookseb end just parasjagu käima ja kasutasin võimalust teha kiire jäädvustus Dexteri laboratooriumist kus ei olnud esimest korda ühtegi hingelist peale minu. Ma olen sunnitud vahel oma boksis viibima näiteks laupäeval kell 2 öösel, on ette tulnud 4 öösel Dexteri laboris olemist, aga mitte kunagi varem üski. Dexteri laboratooriumis on veel kohvi-täis-automaat, telekas, külmkapp, ekspresso aparaat, nari ja hunnik jaapanlasi lahterdatud ilusti boksidesse. Kuna mul Dexteri laboratooriumist koju on kuskil 5 minutit, siis pole veel nari mugavust proovile pannud. Üldiselt on mul labor nüüd teine kodu nagu kuulsal Mattosanil Taist.

Ja et teil seal Eestis ikka meelest ära ei läheks, mis see valge asi on, siis see on lumi:

Kusjuures see on mingi kahtlane tüüp mingist kohast mida keegi ei tea - vist Venemaa juures kui Ausstraalias ei ole..

OO ja kas me sofa sai kergelt üles vuntsitud või jaa. Kusjuures hiinlasi üldse ei kanna, me Kaspariga istusime rahulikult sofas ja ootasime kuni Homerit näitama hakkab kui hiinlane läbi sofa sadas. Noh kohe näha, et lumeinimesed, sest lumi ju ka läbi ei vaju:

Noh tsikid palmisaarel, mis teil selle peale öelda on?

Ja masinapark oli tänu valgele asjale täiesti rööpast välja löödud:

.. ja seda kõike Tokyos tavaliselt eiriti ei saja :) Et siis võtan kaasa kui tagasi tulen?

Pildikogu

Kes pole veel märganud, siis ma lisasin blogi menüü alla lingid albumitele, suht paljud pildid blogist ka läbi jooksnud, aga mõnedest pole veel jõudnud rääkida ja ilmselt ei räägi ka. Näiteks tripp mehhiklastega Kumotorile (Pilvepüüdja) mäele.

Ja täiesti teemast välja panin veel teibi uudistevoo ka lehele :)

Kalapäev

Umbes ajas tagasi nii päris mitu head kuud kohe - septembrisse. Neljapäev - kalapäev. Ja no mul oli ju Ameerikast (nagu Jõmm tavatseb Rootsit kutsuda) külaline ka ja nii saigi Heleriga võetud retk ette turule. Et mitte heast ja paremast ilma jääda, siis pidi varakult juba kohale jõudma, soovitatav nii umbes 5ks aga noh, 7ks ei olnud ka väga hullu - "paar" kala ikka oli mida osta oleks saanud. Üldiselt soovitan ENE-de seti kaasa võta, sest ENEKEses kindlasti kõiki kalu ja juurikaid kirjas ei ole mida Tsukiji kalaturult Tokyos osta saab. Parim kirjeldus Tsukiji kalaturu kohta, mida ma lugenud olen, on ilmselt Siim Nestori sule läbi kirjutatud artikkel Eesti Ekspressis:

"Üks turismiatraktsioonidest kalaturg ise on juba paras hullumaja puhvet. Jääb mõistmatuks, miks nad sinna varastel hommikutundidel (turg tiksub kella 5st 9ni) üldse turiste – või minusuguseid uimaseid turiste – ligi lasevad. Lõputute – rõhutan: lõputute – lettide vahel, millele on kuhjatud absoluutselt kõik ookeani enda koduks pidavad olendid, ukerdades olin ma kogu aeg kellelgi ees. Või millelgi. Pidevalt tuli uljalt kihutavate motoriseeritud kalakärude eest ära hüpata – neid tuli eest, tagant, vasakult ja paremalt – ja juba jääd jalgu tilkuva kaheksajalaämbriga tormavale tegelasele. Ehmatus ja hüpe, ehmatus ja hüpe. Ilmselt pole raske seal tuiates ka sedasi komistada, et kukud hiiglaslike tuunikalade tükeldamiseks mõeldud üliterava kalasae embusse ja saad laitmatult fileerituks.

Mastaabi mõistmiseks: tark Lonely Planeti Tokyo taskuraamat ütles mulle enne kalaturule jõudmist, et Tsukiji kalaturul läheb ühes päevas kaubaks 2500 tonni kõikvõimalikke mereande – kogusummas 23 miljoni dollari eest. Järgmisel päeval sama palju. Ülejärgmistel muidugi ka. See on f****g palju kala ikka."

Viide tervele artiklile:
http://paber.ekspress.ee/viewdoc/B504ED7A1B7331F1C2257383005E07FC

Ja täpselt nii ta oli ka. Hommikuti on tuunikala oksjon kus saavad panuseid teha vaid litsenseeritud ostjad, hoidmaks ära mõttetute turistide horde. Siiani ärevaim ost kahtlemata tehtud ühe Hong Kongi poodniku poolt, kes sai õnnelikuks tuunikala(275kg) omanikuks nii umbes 600 000.- krooni eest.

Pärast oktsioni vedasid õnnelikud omanikud oma kalakesed koju:

Njah, imeelukaid ikka leidus ja üks neist arvas heaks mind karastava veejoaga kasta, kahjuks ta ennast ei tutvustanud ja ma siiani ei tea mis elukaga tegu oli (see kala kindlasti ei olnud, kes veejoaga kärbseid puuokstelt maha sülitab).

Lihtsalt nimeta ja midagi ja järgmine hetk on sul see olemas:

Oi kala.
Tapjakärud:

Kahtlemata värskeim sushi Tokyos:

Kuna turg on suht kuulus turismimagnet, siis oli ümbruses ka suveniiri poode korralikult, parim leid nendest S&M Puhh.

Kohe kalaturu kõrval aga asub Tokyo kõige peenem linnaosa Ginza. Täistopitud kõikvõimalike moekaupade ja ehtepoodidega või noh lihtsamini öelduna iga naise unistuste linnaosa. Kuna Tokyo maa hind ei mahu kellegile mõistuse piiresse, siis Ginza omast ei tasu isegi rääkima hakata. Sellega seoses tahetakse ka kalaturg 2012ks aastaks sealt minema kupatada.

Ega Ginzas minusugusel lihtsurelikul polegi midagi teha, D&G, Gucci, CK, Armani ja no fääntsi fääntsi - rohkem nimesi ei jäänud meelde, aga seal saaks palju korralikuma pronksöö teha kui see mis Tallinnas oli. All suht erakordne pilt Tokyost kus on näha majad ja puud korraga:

Ginzas asub Sony mingi putka kus on igast lollust eksponeeritud, näiteks kaamera mis teeb pilti kui talle naeratada. Heleri naeratus ei kvalifitseerunud naeratuse alla:

Siis veel mp3 mängija, mis mööda lauda ringi kütab ja üritab vist Flubber olla ja sa ise saad sel juhul Robin Williamsi mängida:

Peale tehnikat midagi veel naistele - Sweets Paradise - 150 eeku ja söö niipalju torte ja kooke ja jäätist ja šoksi ja kommi ja küpsist ja mida iganes ja täpselt nii palju kui tahad ja siis natuke veel, et ikka korralikult paha olla oleks:

Lehmamaja:

Jaapani mood vääriks täiesti enda ette raamatut, ei teagi, kas ma võtan selle teema üldse käisile siin, kergeks näiteks vaid allolev pilt ja see on suhteliselt tavaline nähtus tänavapildis:

Nara ja koju (teel viimane)

Kerge hommikukohv ja juustusai, peale nuusutan veel väljast lumelõhna, sest Tokyos sajab juba teist korda lund see aasta. Siin vist ei tea ilmataat kliimasoojenemistest midagi nagu ka Lõuna-Hiinas, kus oli totaalne kaos, rongid ei sõitnud ja kõik muu sinna juurde käiv. Igatahes ma võin kotiga Eestisse kaasa võtta, siis saab noorem põlvkond ka näha, mis imeasjaga tegu. Ja muidugi veel mu kaasõpilased - enamus oli esimesest lumest nii elevuses, sest ka nende jaoks oli see esimene - elus. Igatahes tagasi tripi juurde.

Kohe esimese rongi peal kohtasin ma ühte sakslast, kes oli ka teel Tokosse ja ka 18 kippuga (local trains, mis see eesti keeles võiks olla kohalik rong?) igatahes mõtlesin juba, et mul reisikaaslane olemas, aga selgus, et ta oli hardcore planeerija ja arvestas, et kui tund aega shinkanseniga sõita (mis teeb siis umbes midagi alla 300 km) jõuab kohalike rongidega 1 päevaga tokyosse. See plaan mulle väga ei sobinud, sest mul oli plaan veel Narast läbi käia ja mõnda aega seal uudistada. Varsti oligi sakslane kadunud, et ma sain rahulikult luugi kinni lasta. Ega ma suurt tripist midagi ei mäletagi enam, tean, et kohe esimeses peatuses äratas keegi mind üles ja sain rongi vahetada ja nii ta läks. Mingi hetk olin juba tuttavatel radadel Hiroshima - Kobe - Osaka ja lõpuks Naras. www.couchsurf.com-ist leidsin endale eriti ägeda öömaja. Üks tore jaapanlanna oli otsustanud, et teeb endale kohviku ja et tal ei ole vaja tervet ülmist korrust enda tarbeks, oli ta sinna teinud eriti mõnusa äraolemise nii umbes 10-15 inimesele. Jõudsin Narasse sellisel kellaajal, et turisiinfo oli veel lahti, kuna mul olid mingid juhised kuidas kohvikusse jõuda, siis läksin küsisin, et kas nad teavad midagi ja selgus, et on vist suht popp koht. Igatahes palju ei läinud kui ma koha üles leidsin. Eest leidsin eriti ägeda ja armsa kohviku teseki pilti: http://www.naracafe-youan.com/english/index.html . Enne mind oli seal veel nii umbes 7 inimest ehk enamus ühendriikidest, paar kohalikku ka. Mayumi (kohvikupidaja) oli orgunninud 3 läpakat koos netiga, mis oli eriti mugav edaspidiste plaanide tegemiseks. Magamiseks oli 1 suur ruum, kus põrandale sai futonid(madratisd) lahti rullida - väga stiilne ja Jaapani pärane koht. Nagu diivanisurfile kohane, siis ööbimine oli ka seal tasuta, lihtsalt õhtusöögi eest tuli välja käia 200 Eesti raha. Kokku sai seal 2 ööd veedetud, sest siis oli aeg juba seal maal, et raha oli otsas ja kool hakkas uuesti pihta. Õhtud möödusid kaasränduritega vesteldes, huvitavaid inimesi oli kokku kogunenud. Päeval sai tehtud kohustuslik tuur mööda templeid. Ära sai nähtud jaapani suurim Budda kuju (istuv) aga mulle endale meeldis rohkem Kamakura oma, mis seisab püsti ja Nara Budda oli veel maja sisse ka pandud:

Majas sees oli ühest kandetalast tehtud läbi auk ja öeldakse, et kes sealt ennast läbi suudab suruda, see saab ka valgustatuks.

Kusjuures seda ei olnud kirjutatud, kui palju inimesi sealt tuletõrje abiga välja tuli tirida. Maja ümbruses on kuulsad Nara tapjakitsed, need sööks kõike mida saab ja neid ei ole vähe ka seal vabalt ringi jooksmas. Suht samasugused elukad nagu Mijajimas (saar Hiroshima juures). Lihtsalt üks pilt veel:

Üldiselt olen loobunud templitest pilti tegemast, väga palju neil enam vahet ei suuda teha ka. Kokku saigi tegelikult 1 päeva Naras veedetud, sest teisel hommikul astusin varakult rongi, et enam-vähem ajal koju jõuda. Ühel öömajalisel oli soetatud Jaapani LP, maksis vist midagi 50 krooni ringis, ostetud kuskilt hmm... Malaisiast äkki - ei tea täpselt. Aga sellele vaatamata oli suht hoolikalt tehtud koopia - kõik laheküljed ilusti käsitsi sisse skanneeritud, kaartidest kahjuks ei saanud suurt midagi aru, aga noh tänu kvaliteetsele paberile oli raamat ise pea sent paksem ja no peaaegu nagu päris.

Üks teine raamat oli veel.. ja ma veel siia maani masenduses, et ma ei leidnud seda raamatut umbes aasta aega tagasi. Igatahes kuu ajaga Jaapani keel sellest vihikust selgeks oleks olnud perfektne. Jaapanlased ainult millegipärast lugesid ja naersid nagu oleks koomiksit lugenud - pidavat väga-väga imelik keel olema - aga suht jaapani keele sarnane.

Ja nii ta otsa saigi. Väsinult kuid õnnelikuna kodus tagasi. Siiani veel üritan "dämmi" likvideerida ja söön pakinuudleid, aga see kõik oli seda väärt ja rohkemgi veel.

Tseki pilti: http://www.teip.ee/risto/Trip2/ enamus juba siin ka olnud ja mõned veel lisaks.
Lõpp

Fukuoka (teel 6)

Muumitrollidega hüvasti jäetud, astusin Hagist rongi peale. Kuna ma juba teadsin mis mind ees ootab, siis ärevus oli suur ja peal laiali otsas. Mingises järjekordses rongivahetuses hakkasin silte uurima, et kust platvormilt järgmine rong läheb, ei saanud veel esimest nimegi välja veerida kui mingi mammi hüüdis, et sinna poole. No selge pilt, kui sinna poole, siis sinna poole ja vähe sellest. Kuna ta rongis mu vasta istus, siis sain terve rongitee ka veel seletada taga ja jaapani koolitüdrukud muudkui itsitasid. Aga mammi ise oli pull tegelt - väike jupats, tossude ninade peale oli kummagile kirjutatud kanjides Tanaka ehk siis mammi perekonnanimi juhuks kui tossud omapead kondama suvatsevad minna, siis saab mõni hea inimene neile kodutee kätte näidata (mitte et Tanaka kõige levinum Jaapani perekonna nimi ei oleks). Roingisõit läks kiirelt ja enne kui arugi sain, olin järgmisel saarel Fukuoka linnas. Ja mis mind siis siin ootas:

Teretulemast sanatooriumisse härrased. Just nii otsustasin ma edaspidi kutsuda KAPSEL HOTELLI. Kuigi mul oli tegelikult valida kas minna 1000 jeeni eest interneti kohvikusse (kus saab ka täitsa uhkelt ööbida ja mida ma ehk enne äratulekut veel proovida saan) või sanatooriumisse ja no väga kaua ei olnud vaja mõelda. Keerutasin ennast trepist üles ja astusin uksest sisse. Plin ei olnudki viimane urgas nagu ma arvasin. Astusin siis vastuvõtu laua juurde ja ennäe, isegi inglise keeles räägitakse juttu. Uurisin siis kuidas kellaegadega lood. Check-in pidi lõppema 12 paiku öösel ja check-out 11 mis mulle väga sobis, sest polnud ammu korralikult maganud nii ehk naa. Ja öösel pääseb sisse mis kell iganes. Selge pilt - case closed. 3900 kohalikku raha tuli 1 öö eest välja käia. Kui ma raha hakkasin maksma nägi härra mu eesti ID kaarti ja küsis, et kas see on õpilaste pilet. Peale seda kui ma oma Jaapani õpilaspiletit näitasin, sain veel alet ka 800 raha. Ei no pörfi. Otsustasin siis, et teen kerge dussi enne kui lähen linna uudistama. Kell oli kuskil 11 paiku õhtul vist. Kohe vastuvõtu laua vastas olid hoiukapid, kuhu sain oma seljakoti jätta. Peale seda tuli tossud jalast võtta ja ees ootas ming juba teine härra, kes pidi mulle kui kollanokale ekskursiooni tegema. Vastuvõtust sain ma endale võtme, ei mitte toa aga teise hoiukapi, kuhu ma sain oma riided jätta. Seepeale juhatas mehike mind sauna kompleksi, kust ma sain endale uued ja mugavamad hilbud. Sellised põlvpüksid ja lühikeste varukatega eest nööpidega pluus. No selge pilt, need kaenlas hoiukapi juurde tagasi ja viskasin omale vormi selga, et korralikult massi sulanduda. Vorm seljas astusin sauna poole. Vormi seljast võttes avastasin, et mitte kuhugile pole seda panna kui ainult mustapesu torusse. Kuna kellegi pealt ei olnud hetkel malli ka võtta, siis nii mu esimene vorm läkski manala teed. Edasi siis sauna/onseni (kuumavee vannid). Duss oli nagu ikka - rahulikult saad plastmass taburetikese peal istuda ja end küürida. Dussigeelide, shampoonide, palsamite valik oli võimas (nimelt kõik need jaapanis üldiselt onsenide poolt). Ahjaa kes veel ei tea, siis jaapanis pesusvamme ei ole vaid on selline käterätiku suurune või veidike väiksem frotee rätik, millega endal seitse nahka maha hõõrutakse enne kui onseni astutakse. Onsen siis eesti mõistes mullivann kus pole mulle ja vesi on paar korda soojem ja sees istub hunnik mehikesi need samad pesurätikud kokku voldituna lagipähe paigutatud. Kuna mul oli kindel plaan veel linnale pilk peale heita, siis ma onseni jätsin seekord vahele ja astusin sauna. Oi plin. Nii pimpi sauna pole ma veel oma elus näinud. Esiteks siis Jaapanile väga mitte kohaselt oli saunas 100 kraadi. Lava oli kõike tsillim pehmete vaipadega, lava alumisel astmel oli jalavann, sarnane osengiga, kus on kuum vesi aga enda asemel saad sinna jalad panna. Noh niimoodi siis laval istudes ja jalavanni võttes, mõtlesin, et on ikka sanatoorium küll ja üritasin edasi mõista, mida telekast näidati. Jah kavalpeadel oli isegi telekas läbi klaasseina leiliruumi pandud. Vahepeal tegin juttu japsist keskkooli ajalooõpetajaga kes olevat kohalik ja tuli niisama sanatooriumi mõnusi nautima, sest see mida ma veel maininud ei ole, on "MEESTELE AINULT". Ehk siis kogu sanatoorium on ainult meeste pärusmaa, pole ei naisi ega lapsi, kes võiks su sanatooriumi elamusest kaose teha. Niimoodi siis tsillides käisin veel soola saunast läbi, kerge duss, ajasin habeme ära, üritasin hambaid ka pesta, aga ei võtnud oma tehnikat kaasa ja ei suutnud seal pakutavale hambaharjale pastat leida. Hea küll, saunast välja, tuttuus vorm selga ja institutsioone uurima. Massaasi ruum, kus väiksed jaapani naised hüppasid 2 jalaga mingi vanahärra otsas ja oh neid osavaid käsi. Seda nähes tuli mul lausa tahtmine öelda nagu seltsimehed filmist Mehed ei nuta: "Mis te jamate härrased, keerake ta õigeks". Kahjuks oli see pull lisa raha eest, mida ma endale oma eelarve juures lubada ei saanud. Järgmisena oli puhveti nurk, kus korralikult õlut rüübati ja seejärel telekatuba. Et mitte kanalite vahetamisest üleüldist furoori tekitada, oli igale ühele oma lebotool koos LCD telekaga ja tooli sisse ehitatud kõlaritega. Mis siis ikka, et asjast osa saada, leidsin endalegi ühe sellise, klõpsutasin kanaleid - ennäe, isegi inglise keeles oli. Vaatasin siis mingid Mel Gibsoni filmi, kus ta veepüssiga tulnukaid tappis ja otsustasin, et vaatamata kõigele tuleb mul ikkagi linnale ka tiir peale teha. Tagasi hoiukappide juurde, oma riided selga, teel välja küsisin veel, ühe templi kohta, kus pidi homme mingi festival olema. Selgus, et see on veidike eemal ja ei mahtunud minu valduses oleva kaardi peale, aga härra lubas selle mulle välja uurida. Mis seal ikka, linna vallutama.

Kühveldasin mööda linna ringi ja leidsin sellise viguri korda 150 umbes:

Tegu mobiilse puhvetiga. Pimedaks hakkab minema, lükkavad vennad kärudega trääni kohale ja läks minna. Ja ega siis ei ole mingi lihtne koht - kohapeal tehakse selliseid roogasi, et Eesti Sushi House jääb kindlalt sealsele menüüle alla. Enamus kohti oli puupüsti täis ja selline möll käis nagu homset enam ei tuleks. Samal ajal ootas osade puhvetite juures väljas 5-6 inimest järjekorras. Müstika kohad, hommikuks on plats jälle puhas nagu poleks midagi toimunud. Ega palju ei viitsinudki ringi kolada, poolele teele hotellist jäi veel punaste laternate linnaosa, kus tegin kerge tiiru ja oligi aeg sealmaal, et otsustasin sanatooriumisse tagasi minna.

Sisse astudes sain koos oma hoiukapi võtmega ka google mapsist prinditud kaardi koos ingliskeelsete juhistega, kuidas templisse minna, vahepeal oli veidi kirjutamine sassi läinud ja see oli viisakalt korrektoriga ära parandatud. Egas misket, tossud jalast pläts pläts hoiukapi juurde. Vorm taas selga. Interneti kasutamise peale eskorditi mind ilusi arvutite juurde, uurisin veidike maad ja ilma ja rongiaegu. Tsekkisin veel multimeedia-lebo tuppa. Suht pakitud oli see - üks vana magas nurgas manga raamatute hunnik pea all ja kuna oli suht öö juba otsustasin oma punkri üles otsida. Ega ei olnudki palju sebimist, et näha sellist vaatepilti:

Oujee. (Tervitan Tätut siinkohal, kes arvab, et laevakajutid ja lennukid on liiga väikesed :) ) Igatahes siin nad lõpuks olid - kapslid. Päris Matrix-i tunne tuli peale küll. Vilunud kosmonaudina vajusin oma kasti ja mis mind ees ootas:

Illuminaator kust sai naabrimeest näha. A ei peegel hoopis aga no illuminaatoriks ta vaatamata sellele jääb + kerge nupuke, mida saab niisama timmida ja häire korral saab seda ilmselt ka kasutada sujuvamaks väljumiseks oma boksist. Sellega on ka lihtsam osa kirjeldatud. Edasi siis juhtpult:

Oi plin, kosmosesüstik - raudselt. Nuppe ja värke. Telkar, raadio, äratus, kont, kõrvaklapid hmm.. nagu päris. Kui ma nüüd tagasi mõtlen, siis 1 asi oli ikkagi täiuslikusest puudu - telekas oleks võinud olla selline kanal nagu oli vanasti Windowsi screensaver (ekraanisäästur?) - jajah see lendavate tähekestega. No selline kus jäi mulje nagu lendaks mööda kosmost ringi. A samas võib see eraldi maksu eest olla äkki, sest täiskasvanute kanal oli suht tasuta. Ei tulnud ju kohe selle peale ka, et küsida. Igatahes tsekkisin kõik nupud üle, tõmbasin boksile rulloo ette ja vilgutasin tulesi stardiks.

Kuulasin veel hetkeks kuidas paar boksi eemal keegi rahulolevalt norises, torkasin klapid pähe, pomisesin endamisi: "hüvasti maa, head teed" ning läinud ta oligi.

Jätsin oma juhtkabiiniga hüvasti, vaatasin veel teiste konsoole - osad olid veidi laiemad, ilmselt härradele kel lips ei ripu vaid ilusti lebab kõhul, samas pikemaid väga silma ei hakanud, nii et minust pikematel pole kosmonaudi karjääri peale lootma mõtet jääda. Paar tekki ülevalpool ootas mind kerge hommikusöök. Kaaskodanikud lahmisid kerget õlle, et pilt ette tuleks, pistsin veel nina korraks internetti, tegin kerge sauna tiiru, avastasin, et hambaharjale polnud pastat vajagi, sest kui see märjaks teha hakkas vahutama küll. Oma riided selga (praegu hakkasin mõtlema, et miks ma loll kosmonaudi vormi kaasa ei võtnud), teisest hoiukapist seljakott, kummardustele vastasin omapoolsetega ja läinud ma olingi. Täis energiat ja teotahet võtsin siis Fukuoka käsile.

Kaks aastat tuuletunneli katsetusi ja japsid said hakkama sellise asjaga:

Mägi keset linna. Igast ojad, puud-põõsad, aga et inimesed täiesti segadusse ei satuks, siis kasutati kunstmulda, sest ega see ei oleks ju eriti tore, kui inimesed seal seenel hakkaksid käima. Targas raamatus oli küll kirjas, et tegelikult kasutati kunstmulda selleks, et see on kergem, kuid ma ikkagi jään enda versioonile kindlaks. Mäe otsast oli vaade selline:

Tegelt mida rohkem Jaapani linnades käia, seda vähem neil midagi erinevat on, sellest tingituna ei hakanud rohkem piltegi tegema. Kolasin mööda linna ringi. Canal Citist leidsin eriti retro arcade peli:

Jep Super Mario arcade. Vahepeal otsustasin viia oma koti jaama kuhugi hoiukappi. Ajasin personali tagajalgadele kui küsisin, et kas ma ikka saan hommikul poole 5 ajal oma kodinad kätte. Lõpuks sain teda, et saan, aga pean sellise viguri eest maksma 2 päeva raha. No mis seal ikka. Töllerdasin mööda linna ringi, käisin lugesin raamatupoes raamatuid. Pimeduse saabudes astusin kuhugile pubisse sisse, kus näidati jalkut. Keegi võitis, keegi lõi väravaid - maru värk. Ühinesin mingi kaijinide (välismaalased) seltskonnaga. Valdav enamus otsustas minna karaokesse, kuna mul selle jaoks väga finantsi ei olnud, otsustasin, et jätan vahele. Üks austraallane Isac oli sama probleemi ees. Õlle lõpetatud otsustasime linna peale minna. Kuskil eriti kitsaste tänavate rägastikus oli mingisugune jaapani stiilis kõrts, kus Isac oli juba vana kunde. Selline mõnus lett ja pukid. Sarnaselt Batkale sai kõik ilusti arvele panna ja kunagi hiljem tasuda, niisiis võtsime sake pudeli ette, arutasime maailma asju ja muudki. Palju ei läinudki kui aeg oli jälle sealmaal, et pidi astuma hakkama. Jätsime baaridaamiga hüvasti ja lonkisime hommikuses linnas jaama poole. Osad puhvetitest olid juba haihtunud, osadest keerutasid ennast veel viimased kunded välja. Oligi juba jaam ja oligi mul juba kott seljas ja olingi juba Isacuga hüvasti jätnud ja olingi juba rongi peal aga seekord oli midagi teisiti - rong oli valet pidi, siiani oli ta ninaga kodust eemale.

Hagi (teel 5)

Oeh. Hommikused rongid. Õnneks oli veel kell nii vara, et inimesed veel tööle ei lähe ja saab rahulikult lõõgastuda. Istmed olid just sobivalt paigutatud, et sai 185 senti lapiti maha panna ja läks minna. Vahepeal tegin luugi lahti, vaatasin, et teiselpool rongi seinas magas mingi vend ülikonnas samamoodi. Kui vedurist (veduri juht) üles ajas oli selge, et on aeg rongi vahetada ja nii ta läks. Kui silm juba seletama hakkas, siis vaade oli kena - päike, kaljud, liivarannad, looduslik rannik. Sellist asja enam nii naljalt siinmaal ei näe - jah on küll saareriik aga üle 50% selle saare rannajoonest on betooni all. Kui jaapanlased midagi jäägitult armastavad, siis see on betoon. Olgu siis rannik või mäenõlvad või teed või majad või mänguasjad - kõik on betoonist. Aga no see selleks. Vahepeal oli järgmine rong kus peal sain mingi Jaapani pässiga kokku, kes oli mingi aeg otsustanud, et aitab töötamisest ja vaja maailma avastada (Eesti mõttes suht tavaline, sest hiljem saab ka ju tööd teha, Jaapani mõistes tähendab see igasuguse karjääri lõppu). Igatahes oli vana 55 riigis käinud ja hetkel küttis sama piletidiiliga mööda Jaapanit ringi. Isegi Eestis oli käinud. Äkki mingi 95 aasta. Igatahes oli Leedust ostnud reisiraamatu baltikumi kohta kus oli kirjas, et Eestis on enamus hotelle välismaalaste jaoks suletud. Ja no kui raamatus kirjas, siis pole ju mõtet eestlase juttu enam kuulata ka. Kuid lõpks Hagi.

Jaapani Pärnu - raudselt. Eriti sheff koht. Täiesti kogemata Takayama baaris baarman ütles, et kui ma juba sealt mööda lähen, et siis ma pean ka raudselt Hagis ära käima ja no raudselt oli tal õigus ka. Eriti chill koht, vaatamata sellele, et tegelikult on talv ja et tegelikult oli seal megailus rand ja tegelikult lumega oleks muidugi tegelikult veel seffim olnud.

Hagi mängis väga tähtst rolli Jaapani ajaloos ja öeldakse, et Hagist sai alguse modrne Jaapan. Paljud poltiitikud elasid just Hagis ja ka väga paljud samuraid. Kuna see linnake on jäänd nii 2st maailmasõjast kui ka looduskatastroofidest ja jaapanlaste toimekatest kätest puutumata, siis on mida vaadata. Suur osa linnast on selline nagu ta vanasti oli. Valged samurai majad (tavakodanikud ikka ei võinud valget maja omada küll), kitsad teed - äge. A no mis ma ikka jauran, vaatab pilti ja saab ise ka aru:


Viimane on Hagi kindlus, mis 19 sajandi teisel poolel peaaegu maatasa tehti. Mõnusa fiilinguga koht. Varemed on täis kirsipuid ja aprillis võib see õitemeri valget kindlust meenutada küll.

Peale selle on Hagi veel tuntud oma keraamika poolest. Praeguseni on keraamika töökodasi üle linna igal pool ja no ei ole lihtne kunst:

Astusin siis ka suvalisse töökotta sisse. No ilu võtab hinge kinni küll. Oleks vist pidanud suurema seljakotiga tulema. Ses suhtes, et kui sa end veidi mitte kindlalt tunned, siis võid enne järgmist pilti maha istuda küll ja siis rahulikult vaadata:

... ses suhtes vist oli ikkagi tark mitte suuremat seljakotti kaasa võtta. (Kellel silm ei seleta enam, siis seal alumises reas on kirjas 1 575 000.- jeeni mis teeb Maarjamaa rahas nii umbes 157 500.- krooni.)

Suhteliselt väike linnake on, nii et 5 tunniga sai korraliku ülevaate küll ja oli aeg edasi minna, et õhtuks Fukuokasse jõuda. Ja no veel enne minekut pani koogile kirsi peale raudteejaama seinal olev kalender:

(Kusjuures asiaadid teevad suuri silme, kui kuulevad, et see pole Jaapani multikas).

Jätkub...