1, 2, 3, ..., jänes

Oh, vaata vigur. Et jaapani keel liiga lihtsaks ja igavaks ei jääks, mõtlesid japsid, et igavesti äge oleks igale asjale omaette loendus süsteem teha. Et kui meie loendame asju üks pliiats, üks raamat, üks taldrik, üks klaas jne siis japsidele oli see liiga lihtne ja labane, et kogu aeg ühte ja seda sama sõna korrata. Siit ka vajadus erinevate loendurite jaoks. Näiteks sellistena grupeeritult:

• pikad silindrilised asjad (käsi, pudel, pliiats) - ippon
  
• köidetud asjad (raamat, vihik) - issatsu
• lapikud asjad (paber, taldrik, kokkupandud T-särk) - ichimai
• tassid-klaasid jms - ippai
• masinad (auto, kaamera, klaver) - ichidai
• tükid (mingi suurema asja osad) - ikko
• niisama asjad - hitotsu
• jaapani jeenid - ichien
• väiksed loomad ja kalad - ippiki
• linnud ja jänes - ichiwa
• suured loomad - ittoo
• inimesed - hitori

Ok näite jaoks peaks sellest listist piisama küll. Sidekriipsu taga siis jaapani keeles "üks". Ja loomulikult on ka kõik ülejäänud numbrid erinevad.

Kui nüüd tähelepanelikult panna, siis peaks midagi imelikku silma hakkama küll - linnud ja jänes. Idee poolest liigitatakse linnud ja jänes grupp tiivalisteks. Ja ei ole sellepärast, et jänesel nii suured kõrvad on, et neid tiibadeks võiks pidada. Tuli välja, et Jaapanis oli 6st sajandist 19nda keskpaigani loomaliha söömine keelatud. Linnuliha ja kala võis krõbistada mõnuga. Ja no pädevamad japsid hakkasid erinevaid loomi lindudeks ja kaladeks kutsuma ning barbecue võis alata. Ja kuna jäneseid kutsuti lindudeks, siis oli neid vaja vastavalt ka kokku lugeda. Ja mine nüüd võta kinni kas jäneseid loendatakse ka kevadel ja kuidas neid üldse loendama peaks. Igatahes 1872 aastal võeti vastu 1 kahest otsusest:

1. kõik loomad on kas linnud või kalad
2. liha söömise keeld lõpetati