Golden Week

Noneh. Jaapanlaste vaat et pikim püha tervelt 3 vaba päeva on järjest. Enamus selle maa inimesi pakib selleks ajaks oma tsemodani kokku, kahmab teised pereliikmed kaenlasse ja kihutab teise Jaapani otsa. Piletite ja majutuse hinnad on selleks ajaks päris kenasti üles kruvitud. Igatahes ei saanud ka meie üle ega ümber jaapani traditsioonidest ja otsustasime, et jätame Jaapani suurima linna kus see ja teine ja sõidame hoopis Yokohamasse (suuruselt teine linn Jaapanis). Igatahes kott pakitud läks sõit lahti. Esimest korda elus nägin sellis elukat:

Jah - kahekordne rong. Sellise viguriga natuke maad sõita ja ees ootas selline raudteejaam:

Ilm oli hea ja templite rünnak võis alata - tsikid olid korralikult valmistunud (eest taha Kaja, Train-Train, Tammy - oi kuidas mulle hiinlaste ja taiwanlaste inglise nimed meeldivad):

Päikesevarjud on üldiselt kuum teema, mida soojemaks läheb, seda rohkem neid ilmselt näha saab. Igatahes linnapäel nääb tädidsi, kes sõidavad jalgrattaga ja ühe käega hoiavad lenksust kinni, teisega hoiavad päiksevarju ja trükivad samal ajal telefoniga sõnumit - tase. Vahele paar suvalist klõpsu:

Tsikkidele lisaks veel Matt:

Siis käisin õnnejumala juures, kelle kõhtu tuli siluda ja loomulikult oli sinna kõrvale ka rahakogumise kast pandud, et sa ikka korralikult saaksid tasuda oma õnne eest:

Õnnejumala pool käidud, sai veel igast veidruste peal oma õnne üles tuunida. Raffael (Mehhikost) lõhub saja jeeni eest saviküpsiseid:

Ses suhtes on Jaapan ikka tore maa, et siin saab igal pool endale suht mõõduka summa eest õnne ja edu osta. Järgmine pilt on veel eriti heast variandist. Nimelt võid endale sota eest osta paberikese, kus on su tuleviku kohta midagi kirjas. Kõige parem asja juures on aga win-win situation, nimelt kui sulle peberil kirjutatu ei meeldi, siis pole vaja muud teha, kui see nööri külge siduda ja voilà:

Peale seda läksime Suure Buda juurde. Peaaegu 100 tonnine pronkslahmakas 13 metra kõrge:

Need luugid olid liiga ägedad:

Tegelt sai 2 eegu eest Buda sisse ka minna, aga umbes miljon+1 inimest oli selle jaoks järjekorras. Ja mis peamine - et maradöörid Buda juppideks ei veaks:

Isegi söök ei saanud Budast üle ega ümber:

See siis peaks Budha nägu olema. Peale seda kerge poetuur - millegipärast tulid Naksitrallid sellega meelde:

Kassid nähtud käisime ninjapoest läbi, kus oli kõike alates ninja peapaelast lõpetades plätudega, sinna vahele jäid veel igast mõõtu katanad, ninjatähed jne jne. Lodevalt kraami. Sellega suht lõppeski Kamakura, trammi peale ja Yokohamasse sõit.

Yokohama siis selline linn, kus peaks suhteliselt andekad ehitajad olema. Nimelt ehitatakse linna juba 3ndat korda üles. Esimest korda tehti suurem osa linnast maatasa 1923nda aasta maaväriniaga, siis ei läinudki enam kaua kui ameeriklased proovisid kui hästi jaapanlaste ehitusoskus edasi on arenenud. Ette rutates võin öelda, et mitte eriti. Või noh 34% linnast ei pidanud 1945ndal aastal 438 576-le lennukipommile vastu ja japsid võisid jälle oma ehitusoskust töösse rakendada. Aga tundub, et neile kohe meeldib tulega mängida, sest hetkel kõrgeim ehitis Jaapanis asub justnimelt Yokohamas. Ja peale selle on neil veel maailma suurim kell ka.


Ja parim merelevaategapuhkan häärber (taustal Jaapani kõrgeim ehitis kõige kiirema liftiga):

m.o.t.t.