Kohe esimese rongi peal kohtasin ma ühte sakslast, kes oli ka teel Tokosse ja ka 18 kippuga (local trains, mis see eesti keeles võiks olla kohalik rong?) igatahes mõtlesin juba, et mul reisikaaslane olemas, aga selgus, et ta oli hardcore planeerija ja arvestas, et kui tund aega shinkanseniga sõita (mis teeb siis umbes midagi alla 300 km) jõuab kohalike rongidega 1 päevaga tokyosse. See plaan mulle väga ei sobinud, sest mul oli plaan veel Narast läbi käia ja mõnda aega seal uudistada. Varsti oligi sakslane kadunud, et ma sain rahulikult luugi kinni lasta. Ega ma suurt tripist midagi ei mäletagi enam, tean, et kohe esimeses peatuses äratas keegi mind üles ja sain rongi vahetada ja nii ta läks. Mingi hetk olin juba tuttavatel radadel Hiroshima - Kobe - Osaka ja lõpuks Naras. www.couchsurf.com-ist leidsin endale eriti ägeda öömaja. Üks tore jaapanlanna oli otsustanud, et teeb endale kohviku ja et tal ei ole vaja tervet ülmist korrust enda tarbeks, oli ta sinna teinud eriti mõnusa äraolemise nii umbes 10-15 inimesele. Jõudsin Narasse sellisel kellaajal, et turisiinfo oli veel lahti, kuna mul olid mingid juhised kuidas kohvikusse jõuda, siis läksin küsisin, et kas nad teavad midagi ja selgus, et on vist suht popp koht. Igatahes palju ei läinud kui ma koha üles leidsin. Eest leidsin eriti ägeda ja armsa kohviku teseki pilti: http://www.naracafe-youan.com/english/index.html . Enne mind oli seal veel nii umbes 7 inimest ehk enamus ühendriikidest, paar kohalikku ka. Mayumi (kohvikupidaja) oli orgunninud 3 läpakat koos netiga, mis oli eriti mugav edaspidiste plaanide tegemiseks. Magamiseks oli 1 suur ruum, kus põrandale sai futonid(madratisd) lahti rullida - väga stiilne ja Jaapani pärane koht. Nagu diivanisurfile kohane, siis ööbimine oli ka seal tasuta, lihtsalt õhtusöögi eest tuli välja käia 200 Eesti raha. Kokku sai seal 2 ööd veedetud, sest siis oli aeg juba seal maal, et raha oli otsas ja kool hakkas uuesti pihta. Õhtud möödusid kaasränduritega vesteldes, huvitavaid inimesi oli kokku kogunenud. Päeval sai tehtud kohustuslik tuur mööda templeid. Ära sai nähtud jaapani suurim Budda kuju (istuv) aga mulle endale meeldis rohkem Kamakura oma, mis seisab püsti ja Nara Budda oli veel maja sisse ka pandud:
Majas sees oli ühest kandetalast tehtud läbi auk ja öeldakse, et kes sealt ennast läbi suudab suruda, see saab ka valgustatuks.
Kusjuures seda ei olnud kirjutatud, kui palju inimesi sealt tuletõrje abiga välja tuli tirida. Maja ümbruses on kuulsad Nara tapjakitsed, need sööks kõike mida saab ja neid ei ole vähe ka seal vabalt ringi jooksmas. Suht samasugused elukad nagu Mijajimas (saar Hiroshima juures). Lihtsalt üks pilt veel:
Üldiselt olen loobunud templitest pilti tegemast, väga palju neil enam vahet ei suuda teha ka. Kokku saigi tegelikult 1 päeva Naras veedetud, sest teisel hommikul astusin varakult rongi, et enam-vähem ajal koju jõuda. Ühel öömajalisel oli soetatud Jaapani LP, maksis vist midagi 50 krooni ringis, ostetud kuskilt hmm... Malaisiast äkki - ei tea täpselt. Aga sellele vaatamata oli suht hoolikalt tehtud koopia - kõik laheküljed ilusti käsitsi sisse skanneeritud, kaartidest kahjuks ei saanud suurt midagi aru, aga noh tänu kvaliteetsele paberile oli raamat ise pea sent paksem ja no peaaegu nagu päris.
Üks teine raamat oli veel.. ja ma veel siia maani masenduses, et ma ei leidnud seda raamatut umbes aasta aega tagasi. Igatahes kuu ajaga Jaapani keel sellest vihikust selgeks oleks olnud perfektne. Jaapanlased ainult millegipärast lugesid ja naersid nagu oleks koomiksit lugenud - pidavat väga-väga imelik keel olema - aga suht jaapani keele sarnane.
Ja nii ta otsa saigi. Väsinult kuid õnnelikuna kodus tagasi. Siiani veel üritan "dämmi" likvideerida ja söön pakinuudleid, aga see kõik oli seda väärt ja rohkemgi veel.Tseki pilti: http://www.teip.ee/risto/Trip2/ enamus juba siin ka olnud ja mõned veel lisaks.
Lõpp
No comments:
Post a Comment