Asjad 1

"Veinis peitub tõde" - deem see on liiga vanakool, vähemalt jaapanlaste jaoks kindlasti. Siinmail peitub asjades tõde. Panin kohe heaga pealkirjale nubbri taha, sest karta on, et see ei jää viimaseks osaks sellest seeriast. Isegi kui sa oled ostnud kõige lihtsama asja üldse, suudab see sind ikka ulmeliselt pahviks lüüa. Igahates asugem asja kallale, ilmselt tuleb siia hunnikus bulletproofi toodangut ja tekst selle juurde:

Kohviaparaat
Et mitte päris kultuuri ära kaduda ostsin esimese asjana kirbukalt kohviaparaadi ja loomulikult mitte lihtsa. 300 kohalikku raha(~3o eeku) ja rõõmu kui palju:

Igatahes masin on selline, mis filtreid ei vaja, aga kõige vingem vidin aparaadi juures on see, et sinna sisse saab ubasi kallata.Vesi sisse, keerad masina üles ja vajutad nuppu. Vana hea tuttav kohviveski hääl ning peale seda hakkab vesi värskelt jahvatatud kohvi peeale jooksma ja natukese aja pärast saad maailma parimat kohvi nautida. Raudselt kõige arukamalt kulutatud 30 eeku.


Telkkaripeli
Suhteliselt must have item. Kohe esimesel nädalal seati Wii üles ja sai kerge tennise turniir tehtud. Wii soetamisega kaasnes veel selline lugu, et Jesse ja keeggi veel läksid juba eelmine õhtu järjekorda, et Wii-d osta ja see ei olnud mitte siis kui Wii esmakordselt välja tuli - lihtsalt kõik partiid ostetakse hetkega ära. Igatahes tekitas see piisavalt kõmu, et neist mingi tekst kohalikku "nohikuajakirja" kirjutada. Kuid tagasi tegevuse juurde, kõigepealt tuli uued tulijad süsteemi toppida:

Ja seejärel läks lammutamiseks. Armu ei anta kellegile, all üritavad Matt ja Kaja üksteisel kickboxi läbi ninast verd välja saada:

Tegelikult telekamängu hullus ilmselt kõige suurem ei olegi, kuna see ei mahu neile väga koju ära. Suurem hullus on igasugused kaasaskantavad mängud nagu PSP või Nintendo DS näiteks ja viimast võib siit tiku tulega taga osta, sest kõik tahvad seda endale. Põhiline kütmine nendega toimub rongis või siis ükskõik millises järjekorras ja neid siin jagub.

Pood
Ilmselt kõige hullemad shoppajad maailmas. Kui kuskil maal on vähegi mingi püha, mil toimub ostuhullus, siis on ka jaapanlased selle kohe omale hingeasjaks võtnud. Poode on igal pool ja igasuguseid. Tähtsamatena siis ilmselt 100 jeeni pood, kust saab ilmselt peaaegu kõike (elektroonikat väga ei ole) ja ühe jupi hind on siis 100 jeeni. Teine märkimisväärne pood on nn.
"convenience store" maakeeli peaks see olema esmatarbekaupade pood, kuid ilmselt on see kaotanud oma olemuse, sest kui 100 jeeni poest saab peaaegu kõike, siis convenience storest saab absoluutselt kõike ja kõige huvitavam selle juures on see, et pood ise on reeglina suhteliselt väike, mitte nagu mingi suur kaubamaja. Lihtne väike poeke, kus riiulite peal kõrvuti on piim ja Maci viimane mudel, sealsamas teise riiuli peal on sokid ja raamatud, siis on loomulikult olemas kõiksugused vidinad ipodi jaoks ja no üldiselt kõike, mida ei suuda ette kujutada on seal olemas. Väga tahaks teada, kes ja mis alusel selle valiku teeb nendesse poodidesse, sest pood ise mahub umbes 100 ruudu peale ära. Seejärel on väiksed toidupoed, kus asjad on nii tihedasti paigutatud, et isegi väikesed jaapanlased ei mahu riiulite vahele ära, aga see-eest on suhteliselt odavat kraami saada - enamus asjade olemusest ei ole muidugi õrna aimu ka:

Poe välisseinalt leidsin veel midagi jalku fännidele:


Ja siis muidugi põhihullus - Akihabara:



Igapühapäevane hullus, kus Akihabara linnaosa peatänav pannakse autodele kinni ja käib selline kauplemine, et hoia ja keela. Siit saab KÕIKE mis on vähegi elektroonikaga seotud. Ämbriga sädet? Pole probleemi. Pildil kõigest peatänav, kuid kõige vingemad poed jäävad väiksematesse kõrvaltänavatesse, kust saad imehindadega igast kasutatud ja kasutamata juppe. Uue Playstation 3 saab näiteks alla 5000 eeguga kätte (Eestis maksab vist 11 ooo kanti?). Eesti hinnad on päris masendavad - odavam on igatahes osta lennupilet Tokyosse ja siin oma sisseostud teha ning peale seda tagasi lennata. Kuid see ei ole muidugi veel kõik, igal pool käib selline möll ja üritatakse igal võimalikul moel endale tähelepanu tõmmata:

tibu

Shoppamiseks peaks seekord aitama - ilmselt tuleb Akihabarast edaspidigi juttu, kui ma sinna kanti peaks jälle sattuma.

Pildistamine
Pildistamisega on nüüd selline lugu, et seda kohe peab igal pool tegema ja pildistama peab kõike mis liigub või mis ei liigu või tegelt polegi see üldse tähtis, mida pildistatakse, tähtis on see, et pildistatakse. Kui keegi juhtub sind Jaapanis pildistada, siis püüa meeles pidada, et näpud peavad püsti olema ja peace märki tegema, igatahes püüan ma iga pildi peal ikka näpud püsti hoida. Vahel läheb meelest ära, aga see-eest hoian järgmisel pildil mõlema käe näppe püsti. Igatahes on pildistamisest saanud osa tämnapäeva Jaapani kultuurist, mida osa jaapanlasi ise kutsub Akihabara kultuuriks. Alla mõned näited - nõrganärvilistel mitte vaadata:

Mingi kuulsus, keda oli kõigil võimalik pildistada, kahmasin siis ka bulleti näppu ja tegin klõpsu, et kultuurist osa saada nagu ka umbritsevad 30-40 päevapiltniku minu ümber. Peale seda läks asi juba halvemaks:


Ja siis päris halvaks:

Elvis ei ole surnud

Lõppu midagi rõõmsamat:
Purk


Vat sellise viguri sülitas automaat mulle kui ma olin 110 kohalikku raha sinna sisse toppinud.
Ja kui sa juba arvad, et mingi asi sind üllatada ei suuda siis ta teeb seda siiski:

Chilli kaste

Plastikust korgi maha kruvinud vaatas selline jublakas mulle otsa. Võtsin supilusika nagu ikka ja hakkasin lahti tegema kuid võta näpust - ei tule ja ei tulnudki lahti. Igatahes suutsin endale päris pudeli avaja orgunnida ja peale mõneminutilist pusimist oli pudelilt kork maas.


Tegelikult on asju palju rohkem ja palju tähtsamaid asju, aga kuna ma pole veel jõundud neist korraliku pilti teha, siis sellepärast ma neist ka veel ei räägi.
Jätkub 2-s osas.