Hakates siin vaikselt oma arhitektuuri õpingutega ühelepoole jõudma, on ka juba midagi ette näidata. Kümme kuud arvutusi, valemeid, siinust ja tangentsit, oleks tahtnud piirväärtust ka võtta, aga ei hakanud hammas peale. Peale hunnikut nurjunuid modeleerimiskatseid, siin ta lõpuks siis on:
Ma tean jah ma ise olen ka rahul oma saavutuste üle, aga tee sinnani ei olnud just lihtne. Näiteks ma ju ei ole üldse oma boksigi tutvustanud, kus kõik ajuragistamine käis:
Minu boks, Ubuntu jookseb end just parasjagu käima ja kasutasin võimalust teha kiire jäädvustus Dexteri laboratooriumist kus ei olnud esimest korda ühtegi hingelist peale minu. Ma olen sunnitud vahel oma boksis viibima näiteks laupäeval kell 2 öösel, on ette tulnud 4 öösel Dexteri laboris olemist, aga mitte kunagi varem üski. Dexteri laboratooriumis on veel kohvi-täis-automaat, telekas, külmkapp, ekspresso aparaat, nari ja hunnik jaapanlasi lahterdatud ilusti boksidesse. Kuna mul Dexteri laboratooriumist koju on kuskil 5 minutit, siis pole veel nari mugavust proovile pannud. Üldiselt on mul labor nüüd teine kodu nagu kuulsal Mattosanil Taist.
Ja et teil seal Eestis ikka meelest ära ei läheks, mis see valge asi on, siis see on lumi:
Kusjuures see on mingi kahtlane tüüp mingist kohast mida keegi ei tea - vist Venemaa juures kui Ausstraalias ei ole..
OO ja kas me sofa sai kergelt üles vuntsitud või jaa. Kusjuures hiinlasi üldse ei kanna, me Kaspariga istusime rahulikult sofas ja ootasime kuni Homerit näitama hakkab kui hiinlane läbi sofa sadas. Noh kohe näha, et lumeinimesed, sest lumi ju ka läbi ei vaju:
Noh tsikid palmisaarel, mis teil selle peale öelda on?
Ja masinapark oli tänu valgele asjale täiesti rööpast välja löödud:
.. ja seda kõike Tokyos tavaliselt eiriti ei saja :) Et siis võtan kaasa kui tagasi tulen?
